SULEQATEQARLUNI SAQQUMMERSITAQ:

Kalaallit Nunaata siunissaa mingutsitsinnginnermik toqqammaveqarpoq

Piujuartitsineq ukioq manna Future Greenlandimik maajip 14-iani 15-ianilu ingerlanneqartussami oqaloqatiginninnernut tamanut toqqammaviussaaq.

– Nunat tamat Kalaallit Nunannut soqutiginninnerisa annertusiartornerat malugisimavarput. Tamanna aamma ataatsimeersuarnissamut peqataaniarlutik nalunaartuni takusinnaavarput, Sulisitsisuni pisortaq Christian Keldsen oqarpoq.

Inuussutissarsiornikkut ataatsimeersuarneq Future Greenland arfineq pingajussaannik Kalaallit Nunaata siunissaa pillugu piujuartitsineq qulequtaralugu oqaloqatiginninnissamut oqallinnissamullu aggersaavoq. Ineriartornissamik periarfissat oqaasertalernissaanni nunattalu piujuartitsinerusumut ikaarsaarnissaani nunarsuarmi periutsit piffinni ileqqunut niuernermilu pisariaqartitanut ataqatigiiffilerneqassapput.

– Future Greenland aqqutigalugu namminersorlutik inuussutissarsiortut inuiaqatigiit ineriartornerannut ilapittuisinnaanerat oqaloqatiginnissutigerusupparput. Namminersortutut inuussutissarsiortut aalajangiisartut inatsisiliortullu peqataatinnissaat siunertaavoq, taakkulu ataatsimoorlutik saqqummiussanit, oqallinnernit oqaloqatigiinnernillu aaqqissukkatsinnit isumassarsiorsinnaapput, Christian Keldsen Sulisitsisuni ataatsimeersuarnermik aaqqissuisuni pisortaq oqaluttuarpoq.

– Ataatsimeersuarneq aqqutigalugu sammisat Kalaallit Nunaannut attuumassuteqartut sammitissavagut, taakkullu nunarsuup sinnerani periutsinut periusissatullu ilimagisanut ataqatigiitsissavagut.

Kalaallit Nunaannik soqutiginninneq annertusiartortoq

Ukioq manna qulequttamut isumassarsineq ilaatigut aqutseriaatsimit akuerisaminngaanneerpoq: ”Sooq, qanoq aamma suna”, tassa sooq piujuartitsineq suliarissavara, piujuartitsineq qanoq sulinermi atorneqassava aamma suut aalajangersumik najoqqutarineqassappat.

Future Greenland

Allaaserisat Future Greenlandimut tunngasut nangeqattaartussiat Sulisitsisut suleqatigalugit nutaarsiassiissutaapput.

– Piujuartitsineq klimamut avatangiisinullu attuumassuteqartoq isumaqartarpugut, amerlasuullu matumani aningaasaqarneq inuuniarnermilu pissutsit aamma annertuumik pineqarnerat arajutsisarpaat. Taamaammat siunissami inuussutissarsiornermi, aningaasalersuinermi, sulisoqarnermi, aallartitsisarnermi, assigiinngisitaarnermi naligiissitaanermilu piujuartitsineq sammivarput. Tassungalu ilanngullugu peqatigiinneq, inuiaqatigiit nukittuut NGO-llu inissisimanerat sammissavarput.

– Kalaallit Nunaata nunarsuup sinnerani soqutigineqariartornera malugisimavarput. Tamannalu ataatsimeersuarnissamut peqataaniarlutik nalunaartuni takusinnaavarput. Mittarfittaassat periarfissatigut sunniutissaat arajutsissanngilarput. Nunarsuup sinnerani inoqarpoq Kalaallit Nunaanni susoqarneranik malinnaasunik, Christian Keldsen, Canadamit, Tuluit Nunaannit USA-millu peqataaniarluni nalunaartoqarsimaneranik oqaluttuartoq oqarpoq. Taakku saniatigut Danmarkimut aallartitat tamaasa ataatsimeersuarnermut aggersarneqarput.

No man is an Island

Ataatsimeersuarnermi nunatsinni pissutsit aallaaviunissat Sulisitsisut kissaatigaat, tamannali avataanit isumassarsilluni pissaaq.

– Saqqummiussisuni ilaatigut nunatsinni susoqarnera, ilaatigullu suut avataanit isumassarsiorfigisinnaanerlutigit tusassavarput. Tamanna ilaatigut saqqummiussami ”Kalaallit Nunaat nunarsuarmiooqataasoq – nunarsuup sinneranik niueqateqarneq – qanga, maanna siunissamilu”-mi naalakkersuisoqarfiup pisortaata Mininnguaq Kleistip Københavnimilu sinniisoqarfimmi pisortap, oqaluttuarisaanermik ilinniagartuup Jens Heinrichip saqqummiussaanni ersersinneqassaaq. Taakku saqqummiussaani Kalaallit Nunaata qanoq ililluni ukiut untritillit arlalippassuit ingerlaneranni inuit nunarsuarmit tamaneersut niueqatigisimaneraat, qanorlu ullumikkut ingerlatsinersugut tusassavarput.

Sulisitsisut ilanngullugu aallarnisaasoq Danmarkimi ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu siusinnersukkut ministeriusimasoq Tommy Ahlers qaaqquaa, taassumalu saqqummiussinermini klimamut suliniutinut aningaasaliineq sammissavaa.

– Tommy Ahlers ukiuni kingullerni aningaasaliisarnermini mingutsitsinngitsumik teknologimut piujuartitsinermullu saassimavoq, tamannalu ataatsimeersuarnermi itisilerlugu sammissavaa. Tassunga sammisumik aamma Frederikke Schmidt, skoliorfimmik Roccamoremik piginnittoq, ”mutinik inuussutissarsiortuni piujuartitsinermut taartissaqartoqanngilaq, pisisartut nunarsuullu sinnera taakkunannga perusummata taakku pigaavut”-mik oqariartuut aallaavigalugu 100 procentimik piujuartitsisunngornissamik anguniagalik saqqummiussissaaq. Tuluit aallartitaata Emma Hopkinsip Tuluit Nunaata nunarsuup sinnerani qanoq pissusilersornera oqaluttuarissavaa; ”No man is an Island”-mik eqqarsartaaseq aallaavigalugu ukiuni kingulliunerusuni nunarsuarmi peqateqarnermik ingerlatsineq nukittorsaanerlu. Tamanna aamma nunatsinni eqqaamasariaqarparput, Christian Keldsen oqarpoq.

Scenimi oqaloqatigiinneq

Pinngorartitsisut aamma ukioq manna ataatsimeersuarnermi peqataassapput, taakkulu ”takutitsineq inuussutissarsiornerluunniit? Nunatsinni filmiliorneq - inuussutissarsiutitigut periarfissaq atorneqanngitsoq.” qulequtaralugu saqqummiussissapput, tassanilu Emile Hertling Péronard Ánorâk Film & Polarama Greenland-meersoq saqqummiisuussaaq.

Ataatsimeersuarnermissaaq Naalakkersuisunut ilaasortat arlallit peqataassapput, taakkununngalu ilaassaaq Naalakkersuisut siulittaasuat Múte B. Egede Sulisitsisut siuttuannik Krissie Winbergimik oqaloqateqartussaq.

Inuiaqatigiimmi ineriartorneranni oqallinneq siammasissumik kattuffinnit inuiaqatigiinnillu ingerlatsisunik akuutitsisoq pisariaqartinneqarpoq. Taamaammallu saqqummiisut ikittuinnaat scenemi oqaaseqarfigineqarnatik saqqummiissapput.

– Saqqummiussisut amerlanerpaartaat scenemi oqaloqatigiinnissamut aamma peqatiserineqarput. Namminersorlutik inuussutissarsiortut politikerillu imminnut pisariaqartitseqatigiikkamik isummersoqatigiissapput. Taamaariarluta nunatsinni inuiaqatigiinni atugarissaartunik aningaasalersuisut isummannik amigaateqartarpugut. Tamanna aallutissallutigu kissaatigaarput. Namminersorlutimmi inuussutissarsiortut sinneqartoorutinik pilersitsigaangata siuariartarpugut suliffinnullu nutaanut aningaasaleeqqinnissatsinnut periarfissaqalersarluta. Inuit suliffimminnit aningaasarsigaangamik, aningaasanik amerlanernik atugassaqalerlutillu akileraarutinut akiliisinnaalertarput, akileraarutillu inuiaqatigiinni ingerlatanik suli allanik pilersitsisarput. Kaaviiaartumik ingerlatsineq taanna oqaasertalerlugulu ataatsimoorluta ineriartortissavarput, Christian Keldsen oqarpoq.

Future Greenland ulluni 14. aamma 15. maj Nuummi ingerlanneqassaaq. Paasissutissat erseqqinnerusut uani takukkit: www.futuregreenland.gl

Powered by Labrador CMS